Hyundai tundub tahtvat Konast välja võtta kõik, mis ühe auto puhul võimalik. Esmalt muidugi Kona kui tavaline linnamaastur. Siis bensiinimootoriga kerghübriid, diiselmootoriga kerghübriid, elektriauto ja lõpuks ka N-line varustusega Kona.
Sulev Oll
Maaleht
Võib ju vaielda, kas auto ise tundub tippudega võrreldes väljast “natuke tavaline”, aga jätame välimuse osa loo lõppu. Hoopis tähtsam on, kuidas ta talvistel teedel liigub ja kui palju sealjuures kulutab.
Tänavune talv on nagu ilukirjaniku unistus. Selles on sügavat lund, teedel aga tuisuvaale, segamini sõidetud vesist lumeputru, külmajärgset konarlikkust, libedust ja lausa kiilasjääd. Ning seda kõike kasvõi ühe ja sellesama nädalavahetuse jooksul. Ja just enam-vähem selline nädalavahetus Konale proovitretiks sattuski.
Hea oli see, et linnamaasturiks liigitatav sõiduk paiknes mu igapäeva-autoga (kliirens 145 mm) võrreldes teest piisavalt kõrgel (170 mm). Lisaks sai juhiistme küllalt üles kruttida. Nii tekkis hea, küll tugevatest tugipiilaritest pisut piiratud vaade teele. Mis aga põhiline – võimalus üle lumepudruvaalude sopsata, ilma et põhja alt tuttavlik “kräuh!” kostaks.
Jah, mõnel korral oleks soovinud, et auto vettinud lumekihiga võrreldes pisut rohkem kaalunuks (kuigi registrimass 1880 kg), aga aktiivse roolikeeramisega sai kõik ohud välditud ja ebakõlad silutud. Ainult et pisut külma saanud lahtine lumi krabises vastu rattakoopaid tõesti ülemäära valjult…
Prooviauto jõud kujunes 1,6-liitrine GDI otsepritsega 77 kW bensiinimootori ja elektrimootori kooskõlast, seda vahendas kuuekäiguline topeltsiduriga automaatkast. Kusagile päris kinni ma end ei sõitnud, tavalistest talveraskustest tõmbas sõiduriist aga end kenasti välja. Pluss stardiabi nõlvalt. Pluss mägipidur.
Kütusekuluga võib rahul olla
Ehk oleksin mõnikord soovinud vaid nn krapsakamat käigukasti, lausa manuaali. Olud olid tõesti sellised – ning nende põhjal ei oska ma midagi väita käigukasti ja suvise maantee koostöö kohta.
Kütusekulu langes pikematel otstel 5,6 liitrini 100 km kohta, millega ma vägagi rahule jäin. Lubadus oli veelgi madalam, aga salongi hoidis see kulu samuti kenasti soojana. Pluss istmete, kõrgemate varustustasemete puhul ka tagaistmete soojendus. Ja roolisoojendus kah.
Ruumikuse etalon kompaktne Kona pole, aga hea kompromiss istmepinna jaotamisel on ka neljaliikmelise pere puhul täiesti võimalik. Istmed ise on ka pikemate sõitude jaoks piisavalt konkreetsed. Küll peab perega jõuludeks või suuremaks sünnipäevaks kaugemale külla sõites pisut nuputama, et kõik kingipakid koos salvokelgu ning villaste kampsunite varuga pakiruumi mahuksid.
Auto sisekujundus on pigem klassika. Piisavalt suur ekraan keskel, selle all väiksem ekraan ning klahvid õhu surve ja suuna jms tarvis. Siis mehist liiki käigukang, selle kõrval istme- ja roolisoojenduse nupud.
Sisemine ja väline on minu hinnangul kenasti kooskõlas. On konkreetsust ja julgust, samas ei tüki detailid ühekaupa esile, vaid loovad kena terviku. Kusjuures see tervik tundub, kui kunstiliseks minna, piisavalt teotahteline ja edasipüüdlik.
Kona, milles ühendatud bensiinimootor ja hübriid, maksab hinnakirja põhjal 23 590 eurot, kaks paketti parem varustatus kergitab hinda 5500 euro võrra.
