Tuuli Tomingase suusablogi

Oberhofi jälituse ja Ruhpoldingu sprindi vahele jäi vaid 2 päeva, mis tähendas üht reisi- ja üht treeningpäeva ning juba tuligi asuda võistlustulle. 

Reis Saksamaale algas hommikul kell 4.30, kui asusin Ülemiste hotellist lennujaama poole teele, lohistades oma lehma mõõdus kotti. 

Kodusoleku periood kulges vägagi sündmusterohkelt. Järgnevalt kirjeldan suisa päeviti oma möödunud nädalat, sest iga päev oli märkimisväärne.

Minu ja ka teiste TT tiimi liikmete jaoks oli esmakordne kogemus olla jõulude ajal kodust eemal. Aga kui Muhamed ei lähe mäe juurde, tuleb mägi Muhamedini ja seepärast sõitsidki Susani peika ning Indreku ja Roberti pered ise meie juurde Anterselva, et ühiselt jõule veeta. 

Prantsusmaale, Annecy MK-etapile sõitsime tiimi bussiga. Reis kestis kuskil 7h ja tähendas meie jaoks Šveitsist läbisõitu. Šveits pole teadagi EL-is ja seetõttu tuleb telefonipakettide juures teha teatavaid mööndusi. 

Reis Austriasse koosnes kokku kolmest lennust ja kahetunnisest autosõidust hotelli. Pikk päev, Östersundist alustasime reisi 7.30 hommikul ja Hochfilzeni saabusime kell 20 õhtul. Lennud kulgesid ilusti, ilma tõrgeteta. Ainus tõrge, mida lahendama pidin, oli minu ajus tekkinud lühis. 

Laskesuusatamise MK-sarja 2. etapil Östersundis tegi Tuuli Tomingas hooaja parima sõidu, kuid jäi auhinnarahast napilt ilma. Üheks põhjuseks külmunud näpud, mis võistlemist segasid ja sulades põrgupiinu tekitasid.

Esmalt peaksin end ilmselt veidi tutvustama. Olen 26-aastane laskesuusaneiu, kelle sporditee sai alguse juba 8-aastaselt, kui müüsin oma hinge suusatamisele.