Tuuli Tomingase suusablogi

Paar päeva enne MM-ile sõitu ei olnud ma veel kindel, kummas suunas nina keeran – kas sõidan koju või siiski Lenzerheide poole. Muretsema pani mind verine röga, mis siiski piirdus vaid ühe ööpäevaga ja see oli tingitud ilmselt kuivast mägedeõhust, mitte tüsistustest. Kuna enesetunne paranes päev-päevalt, siis otsustasin Lenzerheidesse kohale minna ja kas või viimased võistlused kaasa teha. Sisimas muidugi sihtisin individuaali ja teatesõitu.

Oli üks veider hooaeg. Kogu talve peale õnnestusin vaid pisikeses ajaaknas. Kui MM välja jätta, siis võiks öelda, et tegu oli ühe halvima hooajaga üle aastate. Nüüd hiljem olukorda analüüsides oli tegelikult hooaja lõpu ära kukkumine igati loogiline asjade kulg. 

Pole siin ammu miskit pajatanud. Ausalt öeldes ei osanud ma enne millestki tegelikult rääkidagi. Mõtlen siinkohal siis täpsemalt teemat, mis meediaski palju kõneainet on tekitanud ehk “mis on lahti Tuuli sõiduvormiga?”

Eelmisel nädalal maabusime laskesuusa perega Austriasse, Hochfilzeni. Maailmakarika sari jätkus uutel radadel ja loomulikult andis see lootust, et ehk sobivad sealsed tingimused mulle paremini või leidub mul suusapargis mõni rakett, mis just sealse lumega imesid teeb.

Kontiolahti pole ilmselt ühegi laskesuusataja lemmikuim võistluspaik. Tavaliselt on see etapp esimeses trimestris ja siis on sellel laiuskraadil pime, külm ja kõle.   Olukorda ei teinud lihtsamaks asjaolu, et Eesti tiim ööbis kaks nädalat mökkides, mis asusid paksus metsas ja olid staadionist 30 minuti pikkuse autosõidu kaugusel.

Pikk ootus hakkab loetud päevade pärast lõppema ja varsti on iganädalane meelelahutus telerist laskesuusa näol 3,5 kuuks tagatud. Ka mina pääsen mõneks ajaks tapvatest trennidest ja saan lõpuks teha seda, milleks kolmveerandiku aastast valmistunud olen. Hakkab laskeuusahooaeg!

Laskesuusataja Tuuli Tomingas valmistub pisut enam kui kuu aja pärast algavaks laskesuusatamise võistlushooajaks, kui hooajaeelne treeningperiood ei ole kulgenud rutiinses rütmis.

Eelmise blogiga jäin pooleli hooaja lõpu juures. Suusad viskasin nurka ja tõmbasin keha lebotamise lainele, aga traditsioonilist puhkust kuskil palmi all mul ei järgnenudki. Ega ma ausalt öeldes hooaja lõpus väga kuhugi reisima kipugi, niigi saanud koti otsas pool aastat elada Pildi autor: Reiko Kolatsk - Hooaja lõpus valiti mind ja Kristot aasta parimateks sportlasteks, mis ei tulnud muidugi üllatusena.  

Head uut aastat ehk tulin koopast välja! Nonii, tere taas, sõbrad! Tegin blogist... khmmm… rohkem kui poole aasta pikkuse puhkuse. See puhkus blogist polnud plaanipärane, lihtsalt juhtus nii ja vabandan nende ees, kes minu käekäiguga kursis soovisid olla.   

Tagasivaade laskesuusahooaja esimesele trimestrile ning aasta viimasele etapile Lenzerheides.

Kolm nädalat minu elus on olnud täielik emotsioonide keeris. Olen kogenud nii musta masendust kui ka suurt rõõmu. Esimesed stardid olid kõike muud kui meelerahu pakkuvad, aga sama kiiresti kui kõik allamäge läks, liikus see ka ülespoole.

Hooaja viimase laagri tegi TT tiim Rootsis, Idres, kus on  juba aastaid oma viimast ettevalmistust läbi viidud ja sealsed tingimused on selleks üldjuhul olnud paremad kui kusagil mujal.    

Suurepärane uudis on see, et kevadine õlaoperatsioon Tuulil enam treenimist ei sega ning ta võib hooajale tugeva ja tervena vastu minna!

Juuli lõpus rändasime TT tiimiga selle aasta teise välislaagrisse Obertilliachisse. Obertilliach on meie tavapärane treeningkeskus keskmäestikus, aasta jooksul jõuame sinna rohkem kui korra ja ausalt öeldes tunnen end seal väga koduselt.

Juuli on Tuuli Tomingasel olnud toimekas. Alustades läbivettinud arvutist ja küünarnukki tabanud bursiidist kuni hooaja esimese välislaagri ja suurepärase isikliku rekordini 3000 m jooksus. 

Seekordne blogipostitus on segu sügavast kurbusest, sest meie hulgast lahkus Topauto juht Janel ning suurest rahulolust, et õlaoperatsioonist taastumine on olnud kiirem, kui oleks osanud arvata ja loota. 

Kolm nädalat tagasi õlaoperatsioonil käinud laskesuusataja Tuuli Tomingase taastumine võtab aega kardetust pikemalt ning seetõttu suunab ta hooajaeelsel ettevalmistusperioodil põhitähelepanu jalgade treenimisele.

Eesti parimaks naislaskesuusatajaks valitud Tuuli Tomingas pidi märtsis ja aprillis saadud õlavigastuste tõttu minema operatsioonile, mis muudab tema järgmise hooaja ettevalmistusplaane. Lõikuse läks küll edukalt, ent olukord õlas oli tõsisem, kui keegi oskas arvata.

Nüüd on hooaja lõpp ametlikult käes ja võistlusvormist pole järel isegi mitte riismeid. Spordivälist elu olen saanud nautida täiel rinnal, isegi nii, et vaikselt hakkab isu täis saama. Õnneks ei pea enam kaua ootama, kolme nädala pärast saab töölainele tagasi.

Pidin Holmenkolleni MK-etapil läbi ajama mõningate varutud toiduaineteta, sest minu asjadele oli silma peale pannud toidunäppaja, kes ei pidanud paljuks minu tagant head-paremat varastada.