Tuuli Tomingase suusablogi

Kolm nädalat tagasi õlaoperatsioonil käinud laskesuusataja Tuuli Tomingase taastumine võtab aega kardetust pikemalt ning seetõttu suunab ta hooajaeelsel ettevalmistusperioodil põhitähelepanu jalgade treenimisele.

Eesti parimaks naislaskesuusatajaks valitud Tuuli Tomingas pidi märtsis ja aprillis saadud õlavigastuste tõttu minema operatsioonile, mis muudab tema järgmise hooaja ettevalmistusplaane. Lõikuse läks küll edukalt, ent olukord õlas oli tõsisem, kui keegi oskas arvata.

Nüüd on hooaja lõpp ametlikult käes ja võistlusvormist pole järel isegi mitte riismeid. Spordivälist elu olen saanud nautida täiel rinnal, isegi nii, et vaikselt hakkab isu täis saama. Õnneks ei pea enam kaua ootama, kolme nädala pärast saab töölainele tagasi.

Pidin Holmenkolleni MK-etapil läbi ajama mõningate varutud toiduaineteta, sest minu asjadele oli silma peale pannud toidunäppaja, kes ei pidanud paljuks minu tagant head-paremat varastada. 

Östersundi MK-etapil tuli taluda selle hooaja kõige krõbedamaid külmakraade, aga see-eest tulid samalt etapilt ka MK-sarja parimad tulemused. 

Joogaharjutused ähvardasid Tuuli Tomingase võistlemise Nove Mesto MK-etapil nurjata. Õnneks seda siiski ei juhtunud ja Tuuli oli stardis. 

6. veebruaril jõudsime TT tiimiga Oberhofi, kus algasid 2023. aasta laskesuusatamise maailmameistrivõistlused. Selle ürituse nimel olen aasta otsa trenni rassinud ja motiveerinud end kõige raskematel hetkedel edasi pingutama. 

Pärast Anterselva laskesuusatamise MK-etappi samasse kohta MMiks valmistuma jäänud Tuuli Tomingas on enda sõnul maailmameistrivõistlusteks vormi taas üles leidnud, ent ettevalmistusperiood möödus kummaliselt, sest inimesed ei olnud tema käitumisega rahul ei kohalikus ujulas ega spaas.

Peatage aeg! Juba on möödas teine MK trimester ja hooaja selgroog on murtud. Ikka veel pole ma end tõestada suutnud ja seisu järgi võiks oletada, et Anterselva saab olema minu etapp. Nii siiski ei läinud ja põhjust muretsemiseks jagus, sellest hoolimata ma end masenduses sügavale auku ei kaevanud, sest Anterselva atmosfäär ja Eestist kaasa elama tulnud fännid olid imelised!

Ruhpoldingu MK-etapile sõites ei olnud kindel, kas Tuuli üldse haiguse tõttu võistelda saab. Õnneks haigus taandus ning etapp läks korda - teatenaiskond kordas Eesti ajaloolist tulemust!

Tuuli jõulud ja aastavahetus möödusid haigena, aga Pokljuka MK-etapil otsustas ta siiski startida, kuigi treener oli vastu. Oma otsusega ta rahul ei olnud, aga MM-iks loodab Tuuli siiski uuesti vormi saada. 

Aasta viimane MK- etapp Prantsusmaal on läbi saanud. Oma uues blogipostituses annab Tuuli põhjaliku ülevaate relvast ja laskmisest.

Järgmine MK-etapp toimus Kontiolahti asukohta arvestades teisel pool Euroopat. See tähendas hooldetiimi jaoks super rõvedat teekonda järgmisele võistlusareenile. Ka Indrekule, kes võttis selle teekonna ette TT tiimi Citroën Spacetourer bussiga ja üksi.

Laskesuusatamise maailmakarikavõistluste avaetapil Kontiolahtis vahetult enne võistluste algust relva nõela vahetama pidanud Tuuli Tomingase laskmise rikkus sprindivõistluses hoopis prožektorivalgus. Sel nädalal toimuvaks Hochfilzeni etapiks loodab Tomingas probleemist üle saada.

Laskesuusatamise hooaeg saab peagi avastardi. Maailma karikasarja esimene võistlus toimub 29. novembril Soomes, Kontiolahtis.  Selle ootuses toome läbi Tuuli sule teieni Tuuli Tomingas tiimi viimased ettevalmistused ja muud tegemised. 

24.-25. septembril toimusid Otepääl laskesuusatamise Eesti ja Leedu meistrivõistlused. Tuuli Tomingas tiimile olid need väga edukad. 

Suvine MM on kindlasti ettevalmistusperioodi üks tähtsamatest üritustest, kuhu magusate auhinnarahade ja hea konkurentsi tõttu sõidab enamik laskesuusatiime. 

Veel enne kui augustikuus toimunud Obertilliachi laagri ja suvebiathloni MMi kokku võtan, soovin kangesti jutustada Blink festivalil toimunust. Sealoleku periood kujunes üsna sündmusterohkeks ja väärib kindlasti eraldi postitust.

Tatist saati olen elanud teadmisega, et 27-aastaselt olen maailma parim laskesuusataja. No nüüd olen siis 27, aga kaugel maailma parimast. Mis seal ikka, tuleb edasi teha, sest eeskuju ei pea kaugelt otsima…

Olin laagriga end päris ribadeks tõmmanud ja ootasin juba Rakverre sõitu. Nimelt olin plaaninud osaleda Eesti staadionijooksu karikavõistlustel 1500m jooksus, mis toimusid Rakveres 20.06. Muidu täiesti mitteoluline start, arvestades minu jooksuvormi, aga Eestikaid silmas pidades oli mõistlik teha üks tugevam jooksutrenn, mille ma siis võistlusformaadis planeerisin. Sõitsin juba päev varem kohale, et võistluspäeval suurt tõmblemist enam poleks ja et end veidi spaas kosutada. Kohale jõudsin alles õhtul, tegin kerge treeningu, pärast mida kiire spaaskäigu. Pikemaks poleks mõistlik olnud spaatamist niikuinii ajada, muidu liguneks liha liialt kondi küljest lahti ja jalgadest oleks võistluspäevadel järgi vaid makaronid.