See vaadeterohke kodukontor ratastel hakkabki läbi saama. Kui reeglina oodatakse reedest päeva, et saaks töönädalast hinge tõmmata, siis minul see paraku nii ei ole. Sõber Tucson on mu südame täielikult võitnud ja mõte sellest, et meie sõprussuhe peab täna kella kuuest uut jätku ootama, teeb südame täitsa härdaks. Aga sellegipoolest - ees on veel viimane kodukontori seiklus ratastel.
Hommikutundidel saan aknast välja vaadates korraliku šoki. Sügan unest veel uduseid silmi ning mõtlen, kas mul katus sõidab või on tõesti jälle lumi maha tulnud. Aga ei, ilmataat on ka vist karantiinis ja unustas ära, et tegelikult on ikka kevad. Õnneks ärkab päeva teises pooles taat üles ja annab armu: kevad on taas saabunud (muidugi mõnusa jäise tuulega).
Mu sõber Tucson pole pealinna Tallinnat ju tegelikult väga näinudki, kui sõit Rohuneeme välja arvata. Nii otsustan talle veel viimaseid linnavaateid näidata ning juba kruiisimegi koos Maarjamäele, kus Windecki pargi ääres saabki see viimane tööpäev temaga alata. Nagu ikka, läheb töömuss Apple CarPlay'st peale ning töö võibki alata.
Põikan korraks tagasi eilsesse päeva. Nimelt unustasin mainida, et Keila-Joa poole suundudes suutis Tucson mind järjekordselt üllatada. Sõbral on sport-sõidurežiimi nupp, mis sisse lülitatuna paneb selle pealtnäha viisaka isendi ikka korraliku jõhkardi rolli mängima. Kuna mina, sõidunohik, väga rallida ei julge, siis jäi selle proovilepanek üürikeseks (täpselt kolmeks sekundiks). Arvestades selle kolme sekundi intensiivsust, olen õnnesärgis sündinud ja üllatunud, et mul püksid kuivaks jäid. Kes seda ise omal nahal järgi tahab proovida, siis esitan teile väljakutse: minge ja proovige ise Topautos järgi!
Tagasi tänasesse päeva. Kuna päeva lõpuni on veel loetud tunnid, sõidame Pirita TOPi juurde silmi arvutist puhkama ja lainete tantsu vaatama. Et viimased koosveedetud hetked oleks ikka need, mida 
pikalt mäletada. Juba ongi käes hetk, mil partners in crime jätavad üksteisega Topautos hüvasti, lootuses veel kunagi kohtuda. See pole võimatu, sest hind on pragu väga hea ja tasub liisingut uurida küll. Kui nii, siis nii. Viskan lahkudes sõbrale viimase pilgu, mõttes vaid helged mälestused. Küll see oli üks seiklus!
Mida siit õppida? Kodukontor väljaspool kodumüüre on täiesti võimalik, ja kuidas veel! Värske õhk, kevadine päike ja imekaunid sihtkohad siinsamas Eestimaal - täielik idüll. Ja kui rääkida sõbrast Tucsonist, siis lihtsalt paremat masinat ei oskaks hetkel tahtagi, päriselt ka! Mugavus, moodsad süsteemid, roolisoojendus, kõik toimib! Mina tõmban nüüdseks otsad kokku ja loodan, et kohtume juba peagi. Side lõpp. 
